Konverents “Lugemisraskus: uskumustest toetamiseni”
14. – 15. oktoobril 2022. a. toimus Tallinna Ülikoolis konverents ”Lugemisraskus: uskumustest toetamiseni”. Huvi konverentsi vastu oli suur ja kahel päeval osales kokku 200 inimest. Lisaks ekspertidele ja spetsialistidele oli osalejate hulgas ka lapsevanemad – see on selge märk sellest, et teema vajab laiemat käsitlemist.
Igal aastal alustab Eestis kooliteed umbes 14 000 last. Enamikule neist kulgeb lugema õppimine loomulikult, aga igas klassis on ka lapsi, kellel lugemisoskus kujuneb väga vaevaliselt. Kui muidu eakohase arengu ja võimetega lapsele on tähtede õppimine ning tähtedest sõnade moodustamine väga raske, teeb see nõutuks nii lapsevanemad kui ka õpetajad. Vaatamata mahukale õppimisele kulutatud ajale on tulemused tihti nõrgad ja lapsel suur oht koolist välja langeda, kogeda koolikiusamist ja omada madalat enesehinnangut. Hinnanguliselt on lugemisega raskusi igal viiendal kooliteed alustaval õpilasel, see on 2800 last ühes aastakäigus.
Mis on lugemisraskus (sh düsleksia), milles see täpsemalt väljendub, kuidas seda märgata, millised on toetamise võimalused, millist rolli mängivad siin uskumused ja millised on õppetunnid teistest riikides – just sellest räägiti kahepäevasel rahvusvahelisel konverentsil Tallinna Ülikoolis.
Konverentsi peaesinejad, prof Richard Boon ja John Hodges (USA) tutvustasid teaduspõhiseid düsleksia käsitlusi laiast maailmast, Tallinna Ülikooli teadlased Piret Soodla ja Maris Juhkam vaatasid lähemalt Eesti õpetajate teadmisi lugemisest ja lugemaõppimisest. Lisaks rääkisid Tallinna Ülikooli õppejõud Kati Aus ja Helsingi Ülikooli doktorant Ita Puusepp uskumuste rollist õpitulemuste ja enesehinnangu kujunemisel. Osalejad said esmakordselt Eestis läbi teha düsleksia simulatsiooni, et paremini mõista lugemisraskusega laste tundeid ja kogemusi.
Konverentsi toimumist toetasid Baltic-American Freedom Foundation, Eesti Lugemisühing ja Tallinna Ülikool.
Konverentsi päevakava vaata SIIT.
Konverentsi esinejate tutvustused:
Kati Aus, PhD, on Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi õppejõu ja õpetajahariduse teadur. Tema peamised õpetamis- ja uurimisvaldkonnad on seotud õppimise ja õppimise toetamisega – kuidas aidata nii lastel, noortel kui täiskasvanutel tõhusalt ja targalt õppida ning kuidas end selle kõige juures ka võimalikult hästi tunda.
Richard T. Boon, PhD, on kaasava hariduse professor Texase Ülikoolis (San Antonio, USA), kes 2022/2023 õ-a sügisel viibib Fulbrighti teadlasena Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudis. Richardi uurimisvaldkond keskendub kaasamise erinevatele strateegiatele ja erivajadustega õpilastele mõeldud tehnoloogilistele lahendustele. Richardi sulest on ilmunud üle viiekümne publikatsiooni ja ta on esinenud rohkem kui sajal konverentsil üle maailma.
John Hodges on praktik, kes soovib, et parimad teaduspõhised lahendused jõuaksid tavakoolidesse ja iga õpilaseni. Ta on kõneterapeut ja õppejõud ning ta kuulub paljudesse eriala ühingutesse (Academic Language Therapy Association, International Dyslexia Association jt). John on aastaid olnud seotud Sheltoni Kooliga Dallases, mis on suurim lugemisraskuse sh. düsleksiaga lastele spetsialiseeruv kool ja ka koolituskeskus USA-s. Hetkel juhib John programmi Mississipi osariigis, mis järgneva kolme aasta vältel toob kahte koolipiirkonda lugemisoskuste arendamise kõige uuemad praktikad.
Maris Juhkam on Tallinna Ülikooli doktorant ja nooremteadur ning praktiseeriv eripedagoog Tartu Katoliku Hariduskeskuses. Tema uurimisvaldkonda kuuluvad teemad, mis seostuvad lugemisoskuse hindamise ja arendamisega. Maris on sekkumisprogrammi “Me loeme” üheks arendajaks. Sekkumisprogramm keskendub lugemisstrateegiate õpetamisele ja seeläbi loetu mõistmise arendamisele. Programmiga alustati Tallinna Ülikoolis 2017.a.
Kaire Kroos on Lugemisühingu projekti “Düsleksia kapist välja” üks algatajatest. Tal on pikaajaline haridussektori töö kogemus, 2009. – 2013. a. oli Kaire Noored Kooli sihtasutuse tegevjuht. Alates 2014.a. on Kaire elanud perega Ameerika Ühendriikides. Just kogemus lapsevanemana erinevates koolisüsteemides on andnud tõuke tuua parimad praktikad Eesti kooli.
Kadi Lukanenok on Eesti Lugemisühingu liige, düsleksia osakonna juht, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor. Kadi huvi keskmes on lugemisraskus ja varajane sekkumine, ta on mitmete düsleksia ja lugemisraskusega seotud publikatsioonide autor, tema panustamisel koostatud Lugemismängude kogumikud on paljudele lastele olnud lugema õppimisel toeks. Kadi eestvedamisel valmib septembriks 2023a. harjutusvara düsleksiaga ja lugemisraskustega õpilastele, projekti rahastab SA Harno.
Piret Soodla, PhD, on Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudis kaasava hariduse ja eripedagoogika professor. Piret viib läbi õppetööd, mis valmistab tulevasi ning juba praktiseerivaid eripedagooge ja õpetajaid ette tööks lugemisraskusega lastega. Piret peab oluliseks õpetajate ja eripedagoogide koostööoskuste toetamist, et tõhustada kaasava hariduse rakendamist alus- ja põhihariduses.
Ita Puusepp on Helsingi Ülikooli doktorant, kes keskendub projekti “CoPErNicus: Changing Mindsets about Learning: Connecting Psychological, Educational, and Neuroscientific Evidence” raames juurdekasvu uskumuste ja nende arengu interdistsiplinaarsele uurimisele ning toetusprogrammi loomisele.