Filmirežissöör Henrik Hanson
Olen ise mõelnud, et võibolla on düsleksiaga inimeste eelis mitte düsleksia ise, vaid kohenemisvõime, loovus ja töökus.
Filmirežissöör Henrik Hanson
- Räägi natuke endast.
Sündisin Eestis, kolisime perega Rootsi, kui olin kolmeaastane. Koolikogemus on mul Rootsist. Praegu töötan filmi alal: olen režissöör ja stsenarist, elan Stockholmis.
- Milline oli sinu koolikogemus ja kuidas mõjutas seda düsleksia?
Käisin mitmes koolis, kõige pikemalt Stockholmi Eesti Koolis. Ülikooli lõpetasin Ameerikas, School of Visual Artsis, New Yorkis. Esimese ja teise klassi käisin Stockholmis sealses ingliskeelses koolis. Seal ei saadud kohe aru, et mul on düsleksia, abi sain aga alles kolmandas klassis. Käisin iga nädal kooli kõrvalt Stockholmi Düsleksia Keskuses, see asus õnneks kooli lähedal. Teistel olid samal ajal rootsi keele tunnid. Seal sai juba kasutada arvuteid, mida tavalises klassiruumis veel ei olnud. Matemaatika oli mulle lihtsam. Mäletan, et olin vahel peale kooli väga väsinud, aga ees ootasid ka kodutööd. Õppisin varakult pingutama. Mul on sõpru, kellel on samuti düsleksia, aga nõrgemas vormis. Ka nendega võrreldes olen pidanud väga palju rohkem vaeva nägema.
- Kuidas on düsleksia sind oma valitud elukutse juures aidanud?
Düsleksia on minu elukutse valikut mõjutanud palju. Usun, et tänu düsleksiale näen maailma veidi teise nurga alt ja ma tahan seda oma tugevusena ära kasutada. Olen teadlikult keskendunud loovatele erialadele, olen seda poolt endas järjepidevalt arendanud. Film on väga loov eriala, siin on kõige olulisemad just inimsuhted. Tean, et paljud düsleksiaga inimesed on just loovatel aladel väga edukad, filmimaailmas näiteks Steven Spielberg või Tom Cruise. Tihti on ka suurtes firmades tegevjuhtideks inimesed, kellel on düsleksia, näiteks Richard Branson. Usun, et see ei ole juhus.
- Millised strateegiad on sind isiklikult aidanud düsleksiaga seotud raskuste ületamisel?
Olen õppinud kohanema. Kuulun esimesse põlvkonda, kes kasvas üles arvutitega, kasutan tänapäevaseid infotehnoloogia võimalusi palju ja intuitiivselt. Näiteks kui ma ei oska mõnd sõna kirjutada, siis dikteerin telefoni või arvutisse ja vaatan järele, kuidas on õige kirjaviis. Mulle väga meeldib lugeda, juba oma eriala tõttu pean palju lugema. Minu kohanemisstrateegia on, et ma ostan või laenutan alati korraga paberraamatu ja audioraamatu. Loen kõigepealt paberraamatut, see aitab mul tekstile keskenduda. Kui väsin, siis jätkan audioraamatuga. Liigun nende kahe vahel vastavalt sellele, kuidas ennast tunnen. Kasutan ka AI toetatud kirjutamisprogramme selleks, et paranda oma tekste.
Oma esimesel töökohal Rootsis tundsin, et düsleksia mõjutab mind väga tugevalt. Mu ülemus, kellel endal on ka düsleksia, ütles mulle, et ei pea olema perfektsionist ja meister igas valdkonnas. „Õpi inimestega rääkima ja saa aru, kuidas neid mõjutada: sest alati on keegi, kes saab sinu kirjavigu parandada.“ Usun, et see oli minu jaoks murranguline hetk ja see tõdemus on mind elus edaspidi palju aidanud.
- Mida soovitad düsleksiale lapsele?
Düsleksiaga lapsel soovitan leida oma valdkond – olgu see sport, tants, kunst või miskit muud – ja keskenduda sellele. Ei ole mõtet muretseda asjade pärast, mida ei saa muuta, selle asemel tuleks aktsepteerida oma nõrkusi ja keskenduda tugevustele. Kõik ei ole igas valdkonnas võrdselt heade eeldustega, aga sul on oma tugevused – arenda neid! Mina tegin selle vea, et proovisin võistelda oma koolikaaslastega. Mul kulus aega, et aru saada, et see ei ole võimalik. Pidin aktsepteerima, et mul on düsleksia, näiteks olin koolis võrreldes teistega aeglasem lugeja ja olen teistest aeglasem ilmselt ka praegu. See aga ei ole oluline. Mul isiklikult on lihtsam teha tööd visuaalsete piltidega ja oma ideid verbaalselt selgitada – olen seda lapsest peale harjunud tegema ja seepärast olengi selles praegu väga hea. Me kõik oleme erinevad ja see on OK!
Siin, Rootsis räägitakse düsleksiast vahel kui andest või eelisest. Olen ise mõelnud, et võibolla on düsleksiaga inimeste eelis mitte düsleksia ise, vaid kohenemisvõime, loovus ja töökus. Ja tänapäeval, kui on olemas õigekirjakorrektorid ja muud abivahendid, on loovus, töökus ja kohanemisvõime veelgi olulisemad kui kunagi varem. Inglise keeles on ütlus „you got to put in the hours“. Usun sellesse 100%. Edu saavutatakse pühendudes. Düsleksiaga inimestel on olemas kõik võimalused saavutada edu.