Õpitoe määramise protsess

Düsleksia tuvastamine on kompleksne protsess. Veel hiljuti peeti düsleksia diagnoosimisel oluliseks IQ testimist, nüüdseks ollakse aga seisukohal, et see ei ole vajalik, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse intellektipuuet. Valdkonna uurijate ja ekspertide hinnangul on IQ testimisest loobumine suur paradigmamuutus. Ühelt poolt on see kantud tõdemusest, et kvaliteetsest lugemisõpetusest saab kasu laiem ring inimesi. Teiselt poolt esitab see aga kogu hindamisprotsessile suuremaid nõudmisi, sest düsleksia diagnoosimiseks ei piisa vaid IQ testide tulemuste kõrvutamisest eeldatava lugemisoskuse tasemega. Hindamise eesmärk peaks olema lapse vajaduste, nõrkuste ja tugevuste kaardistamine, mis ei tohiks olla ainult õpitulemuste keskne. Ideaalis peaks tuvastamine koosnema lapse vaatlustest, intervjuudest, perekonnaloo uurimisest ja õpitulemuste analüüsist ning testide kombinatsioonist. Hindamise tulemusel peaks saama nii õpetajatele kui ka lapsevanematele pakkuda soovitusi ja nõuandeid, kuidas last kõige tõhusamalt aidata.

Eestis ei ole kehtestatud eraldi seadusandlust või regulatsioone düsleksiaga laste õppe kohandamiseks ja toetamiseks. 2018. aastal muudeti märkimisväärselt põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning sellest ajast peale saab tuge vajavale õpilasele pakkuda kolme tüüpi tuge: üldine tugi, tõhustatud tugi ja eritugi. Kõikidel koolidel on kohustus selgitada välja tuge vajavad õpilased. Õpilasele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused kohalik omavalitsus ning selle korraldab kooli direktor. Ülesannete ja rollide jaotus võib oleneda konkreetse omavalitsuse või kooli töökorrast. Eraldi maakondlikke nõustamiskomisjone haridussoovituste andmiseks enam ei eksisteeri ja koolivälise nõustamismeeskonna (lühendatult KVM) rolli täidab ainult Rajaleidja võrgustik.

Düsleksia või düsgraafia kahtluse korral on kolm võimalust, kuidas õpilase toevajadus välja selgitada ja riiklikus haridussüsteemis tuge saada.

1. Kool märgib õpilase haridusliku(d) erivajaduse(d) Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), mis on riiklik register. Tegemist ei ole meditsiinilise diagnoosiga ning kool saab EHISes ise andmeid lisada ja muuta. Kui õpilasel on tekkinud mahajäämus talle koostatud ainekava(de)s määratletud õpitulemuste saavutamisel, siis erivajaduse märge võib olla spetsiifiline lugemisraskus, spetsiifiline kirjutamisraskus ja/või ajutine õpiraskus. Üldjuhul rakendatakse mahajäämuse kõrvaldamiseks üldist tuge, mis võib hõlmata nii tugispetsialisti (õpiabi, logopeed ja/või eripedagoog) tuge, samuti saab kool moodustada tasemegruppe ja õpiabirühmi. Ainult kooli otsusest ei piisa, et viia õpilane üle lihtsustatud õppekavale, sh kool ei saa iseseisvalt vähendada või asendada õpitulemusi riiklikus õppekavas, vabastada mõnest õppeainest või suunata väikeklassi. Need muudatused vajavad koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitust.
2. Otsuse haridusliku (hariduslike) erivajadus(t)e kohta teeb kooliväline Rajaleidja nõustamismeeskond, mis koosneb vähemalt kolmest tugispetsialistist. Koolivälise nõustamismeeskonna kaasamine düsleksia korral on enamasti soovituslik vaid juhul, kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi ja vajalik on rakendada tõhustatud tuge või erituge. Rajaleidja keskused asuvad igas maakonnas ja pakuvad teise tasandi nõustamisteenust kõigile lapsevanematele ja spetsialistidele üle Eesti. Kui nõustamismeeskond teeb eri- või tõhustatud toe otsuse, siis käsitletakse õpilast automaatselt haridusliku erivajadusega õpilasena. Otsus on lapsevanemale soovituslik, ent kui vanem avaldab soovi seda rakendada, siis koolile ja koolipidajale on see kohustuslik. Otsuse kehtivuse ajal on märge EHISes automaatselt nähtav. Siinjuures on oluline toonitada, et eritoe ja tõhustatud toe rakendamiseks (näiteks lihtsustatud õppekavale üleminekul) on koolivälise nõustamismeeskonna otsuse olemasolu ja sellele vanema nõusoleku lisamine EHISes koolile kohustuslik. Märkus. Eesti hariduskorralduses on suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine nii logopeedi kui ka eripedagoogi töövaldkond.
3. Diagnoosi väljastab tervishoiusüsteem. Spetsiifilise lugemisraskuse / düsleksia /, spetsiifilise kirjutamisraskuse ja/või düsgraafia korral ei ole üldise toe rakendamiseks üldjuhul vaja pöörduda tervishoiusüsteemi poole. Küll võib see osutuda vajalikuks siis, kui kahtlustatakse lisaks ka teisehäireid, nagu tähelepanuhäired, autism jne. Diagnoosi saamiseks peab lapsevanem või hooldaja pöörduma perearsti poole, kes suunab vajaduse korral vaimse tervise õe juurde, kes omakorda saab suunata psühhiaatri juurde. Vanem edastab koolivälisele nõustamismeeskonnale (Rajaleidjale) dokumendid (nende hulgas psühhiaatri tõendi) ja kooliväline nõustamis- meeskond (Rajaleidja) annab koolile haridussoovituse (tabel 1).

Tabel 1. Hindamisprotsess düsleksia ja või düsgraafia kahtluse korral lähtuvalt ametkonnast

• Märkus

Eesti hariduskorralduses on suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine nii logopeedi, aga ka eripedagoogi töövaldkonnaks. Tugispetsialistide teenus on õppeprotsessis õpilase arengut, võimetekohast õppimist ja sotsiaalseid oskusi toetav logopeedi, eripedagoogi, koolipsühholoogi või sotsiaaalpedagoogi teenus.

Diagnostilisi teste düsleksia ja selle raskusastme määramiseks ei ole Eestis seni koostatud. Praegu ainukesed Eestis välja töötatud normeeritud testid, mida on võimalik düsleksia kahtluse korral hindamisprotsessi osana kasutada, on arvutipõhised hindamisvahendid lugemispädevuse hindamiseks põhikooli esimeses ja teises kooliastmes. Tegemist on standardiseeritud sõeltestidega, mis aga ei keskendu otseselt düsleksia väljaselgitamisele. Siiski saab lugemispädevuse testiga tagasisidet õpilase lugemistehnilistele oskuste, loetu keelelise mõistmise, lugemisega seotud metakognitiivsete oskuste kasutamise ja lugemishuvi kohta. Hindamisvahendid on saadaval 1. ja 2. ning 3. ja 6. klassile nii eesti kui ka vene keeles:

• Hindamisvahendid 1. ja 2. klassile
• Hindamisvahendid 3. ja 6. klassile

NB! Testid on avatud kasutamiseks ainult EHISes registeeritud pedagoogidele. Koolisüsteemis tegevatel tugi- spetsalistidel on võimalik EHIS süsteemi juurepääsu taotleda.

Kriteeriumipõhiseid testid, mida saab kasutada:

• fonoloogiliste oskuste test düsleksia riski väljaselgitamiseks 6–7-aastastel lastel.

Olenemata sellest, kas otsustusprotsessi on kaasatud kooliväline nõustamine, on lapse individuaalse arengu jälgimiseks ja toetusmeetmete kirjeldamiseks soovitatav kasutada õpilase individuaalse arengu jälgimise kaarti, mida uuendatakse iga kuue kuu tagant.

SA Harno andis 2021. a. välja põhjaliku juhendmaterjali “Õpilase individuaaluse arvestamine võimete- kohase õppe tagamisel”, kus selgitatakse õpilase toetamise võimalusi üldise, tõhustatud ning eritoe raames. Materjalis käsitletakse koolivälise nõustamismeeskonna poole pöördumist ning antakse ülevaade eritingimustel eksamite sooritamisest. Juhendmaterjal sisaldab õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi ning individuaalse õppekava koostamise ja täitmise põhjalikku juhendit, millele on lisatud vormide näidised. Tutvu juhendmaterjaliga SIIN.

NB! Lugemisühing ei tegele düsleksia individuaalse testimise ja nõustamisega, samuti ei vahenda ühing spetsialistide kontakte.