Koolilogopeed, koolitaja, endine Tallinna ülikooli õppejõud ja Eesti Lugemisühingu auliige Meeli Pandis

Õnneks ei lasta enam koolis aja peale lugeda ja enamasti lapsi ka ei häbistata klassi ees, kuid õpetajate teadlikkuse tõstmisel on veel arenguruumi.

Meeli Pandis

• Kus näed arenguruumi lugemisraskusega laste abistamisel?

Minu esimene teadlikum kokkupuude düsleksiaga toimus 8. klassis, kui õpetaja taaskord sundis klassivenda püsti seistes häälega lugema ja see lõpuks nutma hakkas. Ma ei tea, kas eesti keele õpetaja seda nautis või tõesti arvas, et selline meetod arendab lugemisoskust. Meie saime igatahes aru, et poiss pingutab ning selline alandamine ei aita kuidagi. Temast sai väga tubli pereisa ja ametimees.

Õnneks ei lasta enam koolis aja peale lugeda ja enamasti lapsi ka ei häbistata klassi ees, kuid õpetajate teadlikkuse tõstmisel on veel arenguruumi. Samuti materjali diferentseerimises ja diferentseeritud hindamises. Koolis läbitakse samu programme ühesuguste õpikute ja töövihikutega ning diferentseeritult hinnata võib vaid kirjalikes töödes häälikupikkuse vigu. Pimedate raamatukogu heliraamatud on kättesaadavad tõendi alusel, mujal sageli tasulised (sh Opiq) ja robothäälega sisse loetud või ei tulda selle pealegi, et otsida õppetöös lugemistekstide asemele/kõrvale kuulamistekste.

Nuriseda võiks ka eesti keele üle. Nii mõnedki lugemisraskusega lapsed loevad inglise keeles paremini. Kolme väldet ja nende kahesüsteemset märkimist ilmselt ei muuda. Küll aga võiks kirjutajad mõelda liitsõnade kasutamise ja lausete pikkuse peale. Kui lasteraamatus on laused tammsaarelikult viierealised, siis see on algajale, raskusega ja muukeelsele lugejale liig. Oleme uhked, et meil on keeles rekordpikad sõnad, nagu raudteeülesõidukoht või kuulilennuteetunneliluuk. Lühemateski on ka oskajatel lugejatel raske leida sõna piiri ja jõuda tähenduseni. Vaadake või selle teksti esimest lõiku. Kas ja kui palju muutub tähendus, kui liitsõnad lahku kirjutada?

• Millega tegeleb logopeed ja kuidas ta saab aidata lugemisraskusega last?

Minu kui koolilogopeedi töö on muutunud mitmekesisemaks. Kolm aastakümmet tagasi oli põhiline foneemitaju ja -analüüsi oskuse arendamine. Kaasava hariduse mõjul vajavad tavakoolis üha rohkem logopeedi tähelepanu laiema arenguprobleemiga lapsed. Globaliseerumise ning eestikeelsele õppele üleminekuga jõuab koolilogopeedi juurde järjest enam ka muu kodukeelega lapsi. Väga raske on hoomata, kust läheb piir düsleksia ja kaasnevate probleemide vahel. See polegi nii oluline, sest abi on kõigil juhtudel teadlik ja koostöine tegelus, rõhud ehk mahud siis erinevates kohtades – kognitiivsel arengul, sõnavaral ja keele kasutamise innustamisel või muude modaalsuste ja kompensatsioonide kasutamisel. Võtmesõnadeks on motiveerimine, teadlikkus, harjutamine ja asendamine ehk AAA: ahvatlemine; analüüsimine; arendamine/asendamine.

Ahvatlemine – kirjasõnarikas keskkond, huvidele ja võimetele vastav materjal, valikuvõimaluse and-
mine, edusammude märkamine ja tunnustamine. Logopeedi juurde jõuab lapsi, kes ei oska raamatut käeski hoida, rääkimata valimisest ja lugemisest. Roald Dahli kangelase Matilda isa imestas, miks lapsel on vaja raamatuid, kui telekas on olemas. Praegu lisaks ta kindlasti ka telefoni.

Analüüsimine – logopeed peaks aitama leida lugemisraskuste juurpõhjust ning suunama kodu, kooli, spetsialiste sellega tegelema. Kuigi lugemisraskus võib välja näha sama, on abi pakkumiseks oluline, kas põhjuseks on düsleksia-düsgraafia, tajuprobleemid, tervisemured, kodune olukord, muukeelsus, vähene huvi või midagi muud. Vahel ei saagi teada. Logopeed peab aitama lapsel endal leida raskusi tekitavad momendid, et ta oskaks nendega teadlikult arvestada.

Arendamine/asendamine – nagu musikaalsust, on ka lugemis- ja kirjutamisoskust võimalik alati arendada, kui kõik osalised on huvitatud. Samas peab rõhutama, et lugemise-kirjutamise juures on primaarne info, mõtete ja tunnete edastamine ning lisaks tavapärasele raamatust lugemisele ja vihikusse kirjutamisele on veel võimalusi: piltkirjast audioraamatuteni. Maailm on täis edukaid düsleksia ja düsgraafiaga inimesi sportlastest ja kunstnikest poliitikute ja kuningateni. Lugemisraskusega lapse saatuse määrab tema anne, huvi ja valmisolek pingutada – olgu selleks sport, kunst või mis iganes teine valdkond.