Lapsevanem Catriin Leiman-Ots
Selleks, et õigesse keskkonda jõuda, pidime aga läbima kolm erinevat kooli.
Catriin Leiman-Ots
- Millal vanemana märkasite, et midagi on justkui valesti?
Pöördusime arstide poole, kui poeg oli kaheaastane. Mul oli Gregori lasteaiaõpetajaga usaldusväärne ja hea suhe. Saime temalt soovituse, et kontrolliksime enese rahustuseks poisi arsti juures üle, sest tema hinnangul oli midagi justkui paigast ära. Näiteks ei suutnud Gregor meelde jätta, et sahtel on sahtel. Sedasorti sõnade „ununemine“ oli väga sagedane. Meis kui vanemates tekitas see palju ahastust. Kui teised lapsed rääkisid juba soravalt, siis Gregori sõnavara oli äärmiselt piiratud, sisaldades vaid kuni kahesilbilisi sõnu, lausete lõpud olid tihti valed ja sõnadel moondatud tähendused.
Alguses ei võtnud arstid meid jutule põhjendusega, et Gregor on meie esimene laps, poiss ja muidu eakohase arenguga. Ootasin kolmanda eluaastani, kuni lõpuks psühhiaatri juurde aja sain. Mitme spetsialisti hinnangu põhjal pandi lapsele lõpuks üldine ähmane kõnehäire diagnoos. Selle diagnoosiga suunati Gregor Tallinna toredasse Nurmenuku tasandusrühma, kus imeline logopeed Kristiina Tänava pani ta viiendaks eluaastaks rääkima. Tänaseks on Gregoril täpsustatud diagnoos: ekspressiivne ja retseptiivne kõnehäire. Düsleksia ja düsgraafia on selle diagnoosi üks alaharusid. Praegu õpib Gregor Heleni erikoolis, kus ta on õnnelik ja rõõmus.
Selleks, et õigesse keskkonda jõuda, pidime aga läbima kolm erinevat kooli. Tavakoolis vaadati teda kui raskete õpiraskustega ja müstilist last. Leidus ka õpetajaid, kes teda mõnitasid. Sellest on lapsel siiani halb mälestus ja madal enesehinnang.
- Mida soovitate teistele vanematele?
Tõendamine, et midagi on valesti, oli äärmiselt väsitav ja frustreeriv. Ainult minu pealekäimise peale hakati asja uurima, sest üldine arvamus oli, et küll kooli minemise ajaks läheb olukord paremaks. Lapsevanemad võiksid järgida sisetunnet ja mitte juhinduda pelgalt palju kuuldud ütlustest, nagu „poisid arenevadki aeglasemalt“ ja „ärge üle muretsege“. Kiire logopeediline tugi on hädavajalik! Õige keskkonna leidmine võib olla paras kadalipp, aga alla anda ei tohi!
Praegu, kui Gregor on Heleni koolis lõpetamas 8. klassi, suudab ta teksti tähendust haarata siis, kui loetav lause on lühike. Hoolimata harjutamisest on lugemistempo aeglane ja ta teeb jätkuvalt palju vigu, nt loeb sõnalõpud valesti. See kõik kokku teeb teksti mõistmise keeruliseks. Muidugi muretsen ma vanemana, mis saab temasugustest lastest pärast koolitee lõppu.
Selleks et oma lapsi toetada, peame leidma viisi, kuidas neid mõista. Väga oluline on püüda näha olukorda läbi lapse silmade. Oskus lapsi mõista on vundament, millele saab lisada erinevaid tugiõppe meetodeid nii kodus kui koolis. Selleks et edasi liikuda, on vaja süstida positiivset edukogemust, mis on enesekindluse alus ja võti elus hakkama saamiseks.