Fakt või müüt?
Kuus fakti düsleksia kohta
Alljärgnevalt toome teieni kuus tõenduspõhist fakti düsleksia kohta.
- FAKT: Düsleksia põhjuseks on neurobioloogiline ajukoore toimimise iseärasus.
Düsleksia neurobioloogiline olemus on magnetresonantstomograafia (MRT) abil tehtud uuringutega kinnitust leidnud. On leitud, et võrreldes üldkogumiga esineb düsleksiaga lastel erinevusi ajukoore toimimises juba enne lugemisõpetusega kokku puutumist. Samuti on MRT uuringutega hästi dokumenteeritud, et tõhusa lugemisõpetusega on võimalik edukalt mõjutada lugemisega seotud ajupiirkondade toimimist ja seda sõltumata inimese IQ tasemest. Aju on plastiline ja suurem osa inimesi on võimelised sobiva lugemisõpetusega edukalt lugema õppima!
2. FAKT: Düsleksia võib esineda erineva vaimse võimekusega inimestel.
Kui pikalt defineeriti düsleksiat kui ootamatut erinevust inimese lugemisoskuse ja kognitiivsete võimete vahel, siis viimasel kahel kümnendil tehtud aju-uuringute valguses on paljud varem kehtinud seisukohad ümber hinnatud. Düsleksial, nagu ka teistel arengulistel õpihäiretel, puudub seos inimese vaimse võimekusega ja diagnoosimiseks ei ole reeglina vajalik IQ testimine, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse intellektipuuet (ICD-11). Intellektipuude korral on düsleksia diagnoosimine raskendatud.
3. FAKT: Düsleksiat esineb üle maailma poistel rohkem kui tüdrukutel.
Kuigi kaua aega arvati, et tüdrukud on osavamad oma puudujääke kompenseerima ja/või varjama, siis pikiuuringutes on nüüdseks aga jõutud tõdemuseni, et ka üldpopulatsioonis esineb düsleksiat meestel rohkem kui naistel.
4. FAKT: Düsleksiat esineb kõigis maailma kultuurides ja keeltes, sõltumata kasutatavatest kirjaviisidest.
Düsleksiat esineb ka silpkirja, piltkirja ja hieroglüüfe kasutavate kirjaviiside puhul. Ollakse seisukohal, et düsleksia võib erinevates keeltes erinevalt väljenduda. Kui nt inglise keeles lugema õppivatel düsleksiaga lastel on reeglina raskusi sõnade täpsel ja sujuval dekodeerimisel, siis läbipaistva ortograafiaga keelte puhul (nagu eesti keelgi) on leitud, et düsleksia ilmneb sagedamini lugemise soravuse probleemina – lugemine võib olla täpne, kuid on väga aeglane ja takerdunud.
5. FAKT: Düsleksia on tugevalt pärilik.
Pikiuuringutega on leitud, et düsleksia tõenäosus suureneb mitu korda, kui mõnel lähisugulasel on tuvastatud düsleksia või esinevad selle sümptomid. Ka Soomes läbi viidud pikiuuringus (Jyväskyla Longitudinal Study of Dyslexia) leiti, et 100-st lapsest, kellel on düsleksikutest vanem või vanemad, on 40% ka endal lugemisega raskusi.
6. FAKT: Düsleksiaga võib kaasneda negatiivseid kõrvalmõjusid.
Metauuringud on kinnitanud, et koolis kaasneb düsleksia ja/või düsgraafiaga lapsel oht jääda õppetöös maha, kogeda stressi ja ärevust, selle tulemusel võib lapsel kujuneda madal enesehinnang, mis omakorda võib kulmineeruda koolist väljalangemisega. Suurbritannias läbi viidud pikiuuringud on näidanud, et haridustee katkestamisel on otsene negatiivne mõju inimese vaimsele tervisele, näiteks võivad ilmneda depressiooni sümptomid ja suureneda enesetapurisk, samuti kasvavad tööpuudus või alahõive.
Kuus müüti düsleksia kohta
Alljärgnevalt esitame kuus laialt levinud väärarvamust düsleksia kohta ja toome viited tõenduspõhistele allikatele, mis lükkavad need ümber.
- MÜÜT: Düsleksia on põhjustatud madalast õpimotivatsioonist.
Düsleksia ei ole põhjustatud keskkonnast tingitud faktoritest, vaid on ajukoore funktsioneerimise iseärasus ja tugevalt pärilik. Tegelikult on lugemisega ja kirjutamisega seotud ülesanded düsleksia ja/või düsgraafiaga inimestele sageli väga töömahukad ja nad on harjunud tulemusteni jõudmise nimel eakaaslastega võrreldes hoopis enam pingutama.
2. MÜÜT: Düsleksiaga ja düsgraafiaga inimesed näevad tähti ja sõnu peegelpildis.
Valdkonna teadusringkondade ühisseisukoht on, et düsleksiaga ei ole nägemisega seotud probleem: düsleksiaga inimesed näevad tähti ja sõnu nagu kõik teised. Düsleksiaga laps võib küll kirjutada sarnaseid tähti ja numbreid peegelpildis, seda aga mitte sellepärast, et ta näeb tähti või numbreid nii, vaid seetõttu, et tal on raske tajuda tähe kuju tervikuna, eristada selle osi ning seostada omavahel tähti ja häälikuid. See ei ole iseloomulik aga kõigile düsleksiaga lastele ja kuni esimese klassi lõpuni loetakse seda täiesti eakohaseks.
3. MÜÜT: Düsleksiaga inimesed on kõik väga loovad, andekad ja sotsiaalselt võimekad.
Düsleksiaga inimestel on oma tugevad ja nõrgad küljed nagu kõigil teistel. Ei ole teada iseloomuomadusi ega andeid, mis oleks omased ainult düsleksiaga ja/või düsgraafiaga inimestele. Küll on aga tõenäoline, et kohanemistegevuste ja toimetulekustrateegiate kaudu saavad teatud oskused rohkem kasutatud ja see soosib edu. Nt Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis läbi viidud uuringus, kus kõrvutati düsleksia esinemissagedust ettevõtjate ja ettevõtete juhtide hulgas üldkogumi andmetega, leiti, et ettevõtjate hulgas on düsleksia esinemissagedus oluliselt kõrgem. Mõned düsleksia kohanemisstrateegiad – näiteks ülesannete delegeerimine – võivad olla ettevõtluses väga kasulikud. Küll aga on eksperimentaaluuringutega leitud, et düsleksiaga lastel on tihti kõrgendatud emotsionaalne tundlikkus, mis võib soodustada paremaid sotsiaalseid oskusi, kuid ka depressiooni ja ärevust. Miks see nii on, seda alles uuritakse.
4. MÜÜT: Spetsiaalsed kirjastiilid, värvilised kiled ja teised abivahendid kõrvaldavad düsleksia mõju.
Uuringutes ei ole spetsiaalsete fontide ega ka värviliste kilede tõhusus tõestust leidnud, samuti on uuringutega leitud, et neid ei eelista düsleksiaga inimesed ka ise. Erinevatel inimestel võivad olla oma kindlad eelistused, kuid ei ole olemas ühte fonti või kirja suurust, mis kõiki düsleksiaga inimesi aitaks või mille kasutamise mõju lugemisele oleks pikaajaline ja püsiv. Siiski võiks võimalusel lugema õppimise etapis kasutada lihtsa kujundusega fonte, millel puuduvad nö “tähejalad”, nagu näiteks Arial ja Calibri.
5. MÜÜT: Düsleksiat saaks ära hoida, kui vanemad oma lastele rohkem ette loeksid.
Düsleksiat ei põhjusta lapsevanema käitumine. Tõsi, uuringutega on leitud, et ettelugemine on lapse lugema õppimisel kindlasti abiks: lastel, kellele 1-2,5 a vanuses loeti ette raamatuid, oli hiljem laiem ja rikkalikum sõnavara ning parem teksti mõistmise oskus. Ettelugemine üksi aga ei õpeta düsleksiaga last lugema. Küll on ettelugemine düsleksiaga lapsele väga oluline selleks, et ta puutuks kokku eakohaste tekstidega ning tal oleks võimalik eakaaslastega sarnases tempos omandada teadmisi ja arendada keeleoskust.
6. MÜÜT: Lapsed “kasvavad” düsleksiast välja.
Lapsed “ei kasva” düsleksiast välja, vaid uuringud on näidanud, et düsleksiaga lastest saavad düsleksiaga täiskasvanud. Siiski ollakse seisukohal, et sobiva lugemisõpetusega võib düsleksiaga laps lugemisel saavutada eakaaslastega ligilähedase taseme, aga düsleksia tunnused ei kao iseenesest üksnes lapse kasvades.
American Academy of Ophthalmology (2014) Joint Statement: Learning Disabilities, Dyslexia, and Vision, Reaffirmed by: American Academy of Ophthalmology.
American Psychiatric Association (2013) Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition (DSM-5). American Psychiatric Association Publishing. What is Specific Learning Disorder?
Birzniece, E., Kondratjev, E., Krejčová, L., Pasquino, B., Lukanenok, K., Puccio, A., Schmit, T., Mägi, E., Torim s., Äkke, T. (2015) “Düsleksiaga laste vanemate toetamine, juhend vanematele.” Tallinn: Koolibri.
Carvalho, E. & Skipper, Y. (2020) “A Two‐component Growth Mindset Intervention for Young People with SEND.” Journal of research in special educational needs. International Dyslexia Association. (2023). The Dyslexia Library.
Clemens N., H., and Vaughn S., (2023) Understandings and Misunderstandings About Dyslexia: Introduction to the Special Issue, Reading Research Quarterly, International Literacy Association.
Davison, Kelsey E. et al. (2023) “Examining Shared Reading and White Matter Organization in Kindergarten in Relation to Subsequent Language and Reading Abilities: A Longitudinal Investigation.” “ Journal of Cognitive Neuroscience 35.2.
Ece Demir‐Lira, Ö. et al. (2019) “Parents’ Early Book Reading to Children: Relation to Children’s Later Language and Literacy Outcomes Controlling for Other Parent Language Input.” Developmental Science 22.3.
Erg, L., Kontor, A. (2013) Lapse arengu, oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppimisele Nõuandeid individuaalseks arendustööks, SA Innove.
Fischer FW., Liberman IY., Shankweiler D. (1978) Reading reversals and developmental dyslexia: a further study. Cortex. 14(4):496-510.
Griffiths, P.G., Taylor, R.H., Henderson, L.M., & Barrett, B.T. (2016) “The effect of colored overlays and lenses on reading: a systematic review of the literature”. Ophthalmic & Physiological Optics, 36, 519–544.
Haft, S., L.1, Myers, C., A. and Hoeft, F. (2016) Socio-Emotional and Cognitive Resilience in Children with Reading Disabilities. National Library of Medicine.
Heim, S., & Keil, A. (2004) “Large-scale neural correlates of developmental dyslexia”. European Child & Adolescent Psychiatry, 13, 125–140.
Hudson, R.F., High, L. Al Otaiba, S. (2011) “Dyslexia and the brain: What does current research tell us?” The Reading Teacher, 60(6), 506-515.
Kuster, S. M., van Weerdenburg, M., Gompel, M., & Bosman, A. M. (2018) “Dyslexie font does not benefit reading in children with or without dyslexia”. Annals of Dyslexia, 68, 25-42.
Krafnick AJ, Evans TM. (2019). “Neurobiological Sex Differences in Developmental Dyslexia.” Front Psychol. Jan 11;9:2669.
Kroeper, K., M., Fried, A., C. & Murphy, M. C. (2022) “Towards Fostering Growth Mindset Classrooms: Identifying Teaching Behaviors That Signal Instructors’ Fixed and Growth Mindsets Beliefs to Students.” Social psychology of education 25.2-3 : 371–398.
Logan J.(2009) Dyslexic entrepreneurs: the incidence; their coping strategies and their business skills. Dyslexia. Nov;15(4):328-46.
Lovett, M. W., Frijters, J. C., Wolf, M., Steinbach, K. A., Sevcik, R. A. (2017) “Early intervention for children at risk for reading disabilities: The impact of grade at intervention and individual differences on intervention” Journal of educational psychology, vol. 109, No. 7: 889 –914.
Lyytinen, H., Torppa, M., Poikkeus, A. – M., Laakso, M. – L., Eklund, K. (2006) Predicting delayed letter knowledge development and its relation to grade 1 reading achievement among children with and without familial risk for dyslexia. Developmental Psychology, 42, 6, 1128 – 1142.
National Institutes of Health Press Relace: NIH-funded study finds dyslexia not tied to IQ, November 3, 2011.
New Jersey Department of Education (2017) New Jersey Dyslexia Handbook
Rutter, M., et al. (2004) “Sex Differences in Developmental Reading Disability: New Findings From 4 Epidemiological Studies.” JAMA: the journal of the American Medical Association 291.16.
Shaywitz, S. (2003) Overcoming dyslexia: A new and complete science-based program for reading problems at any level. New York, NY: Alfred A. Knopf.
Texas Education Agency (2021) “The Dyslexia Handbook: Procedures Concerning Dyslexia and Related Disorders”, Austin, Texas.
Torgesen, J. K. (2004) “Lessons learned from research on interventions for students who have difficulty learning to read”. In P. McCardle, & V. Chhabra (Eds.), The voice of evidence in reading research (pp. 355–382). Baltimore, MD: Paul H. Brookes Publishing.
Torgesen, J.K., Rashotte, C.A., & Alexander, A. (2001) “Principles of fluency instruction in reading: Relationships with established empirical outcomes. In M. Wolf (Ed.), Dyslexia, fluency, and the brain.“ Timonium, MD: York.
Torgesen, J., K., Catch Them Before They Fall: Identification and Assessment to Prevent Reading Failure in Young Children, Reading Rockets webpage.
Wagner RK, Zirps FA, Edwards AA, Wood SG, Joyner RE, Becker BJ, Liu G, Beal B. (2020) The Prevalence of Dyslexia: A New Approach to Its Estimation. J Learn Disabil. Sep/Oct;53(5):354-365.
Wanzek, J. & Vaughn S. (2007) “Research-Based Implications From Extensive Early Reading Interventions.” School psychology review 36:4, 541-561.
Wanzek, Jeanne et al. (2021) “Comparing the Effects of Reading Intervention Versus Reading and Mindset Intervention for Upper Elementary Students With Reading Difficulties.” Journal of learning disabilities 54.3: 203–220.
Yeager, D., S. & Dweck C.,l S. (2020) “What Can Be Learned from Growth Mindset Controversies?” The American psychologist 75.9: 1269–1284.
Ziegler, J., C., and Goswami U. (2005) “Reading Acquisition, Developmental Dyslexia, and Skilled Reading Across Languages: A Psycholinguistic Grain Size Theory.” Psychological bulletin 131.1.
Yang, L., Li, C., Li, X., Zhai, M., An, Q., Zhang, Y., Zhao, J., & Weng, X. (2022) Prevalence of developmental dyslexia in primary school children: A systematic review and meta-analysis. Brain Sciences, 12(2), 240–266.
Yu X, Zuk J, Gaab N. (2018) What Factors Facilitate Resilience in Developmental Dyslexia? Examining Protective and Compensatory Mechanisms Across the Neurodevelopmental Trajectory (2018) Child Development Perspect. Dec;12(4):240-246.